Betti Alver - Tuulearmuke

„Ärge parem minge, tõesti! Proua on väga äkilise vihaga… Nüüd oli ta mitu päeva hääs tujus ja lubas mulle oma pruuni kleidi kinkida.“

„Küll ta kingib, kui lubas… Ärge tohtrile öelge, et köhisin. Ja nüüd hääd aega! Ah ja! Kiri!“

Tänaval avan paberilehe.

„Loodan, et Lea mu õetütart ei unusta. Täna kell viis, jah? H. G.“

Õigus, õigus! Hans Grit, Kindluse ja Lasteaia tänava nurgal.

Väga hää!

Külm on.

Madalalevajunud päike värvib vaskseks katused ja kauged tornid, valades kui vedelat lakki ärklitubade verevaile aknaile.

Majade vahele laskub külma hämarust. Kloostripargi puud sirutavad raagus latvu kui kondiseid sõrmi rohekasselgesse, kõrgesse taevasse.

Prrr!.. Kahju, et mu mantel nii õhuke! Kindad olen ka rutuga unustanud.

Tänavanurgal seisabki Grit mustas palitus ja laiaäärelises kübaras, kaelas sirelivärvi kašnee.

„Kaome ruttu!“ ütlen ringi vaadates. „Ärge küsige midagi – ainult eemale siit!“

Kardan kohtamist tädi, Eva või mõne muuga.

Grit on mõistlik ja ei päri midagi.

Istume pooltühja tänavraudtee vagunisse ja sõidame läbi pimeneva linna. Siin-sääl süttivad elektripirnid ja rohekad gaasilambid.

Imelik, tõesti imelik! Grit suudab vaikida. Poleks seda uskunud.

„Kuhu?“ küsin viimaks.

„Oleneb täiesti teist,“ vastab ta. „Olen juba varemini kõigega nõus.“

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.