Matthias Johann Eisen - Teine Rahva nali

Nagu püssipauk olnud seltsimehed jalul ja üks teise järel uksest väljas. Igamees roninud oma reele ja – edasi.

Kõrtsimees arvanud selle rutulise äramineku kohta, et paha ilm tulemas.

Läinud natukese aja pärast välja vaatama. Leidnud hoovist surnud sia eest, look kõrval.

Nüüd saanud kõrtsimees küll asjast aru. Aga võta veel keina mehi kinni! Need ammu kus seda ja teist!

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane läinud poodi. Küsinud kaupmehelt: “Mis nii suur hõbeda tükk kat maksab kut harja pee on?”

Kaupmees arvanud, et Hiidlane niisuguse hõbeda tüki leidnud.

Kaupmees kohe ütlema: “Tasa, tasa, ära räägi kõigi kuuldes! Tule taha tuppa, teeme kaupa!”

Mindud kaupmehe tahatuppa.

Kaupmees toonud Hiidlasele kallid viinad ja peened praed ette. Hiidlane söönud köhu täis.

Pärast söömist ütelnud kaupmees: “Kui jälle tuled, siis too see hõbeda pank kohe minu juurde!”

“Jah, kud ma kat leban (leian), küll ma siis kat toon!” vastanud Hiidlane.

D. Pruhl Metsikust.

Hiidlane joonud enese joobnuks. Hakanud nutma: “Mis nüüd saab! Jõin enese lolliks! Kes mu kaerad nüüd maha teeb!”

Teisel päeval olnud ometi jälle tark. Külvanud kaerad maha.

Nüüd ütelnud: “Nüüd võib uuesti juua. Jään ka kas pärislolliks, pole viga, kaerad on maas!”

J. Vahe Hiiu Kassaarest.

Hiidlane Kärona Jaak tulnud ühel palaval Jaanikuu õhtul Kurnimäele noorte inimeste lõbu pealt vaatama. Palavast ilmast hoolimata pannud vanamees enesele suure lamba nahast kasuka selga.

Üks ninatark poiss näinud seda. Tulnud Jaagu juurde ja ütelnud: “Oi, oi, vanamees, sull palava ilmaga üsna kasukas seljas.”

Jaak vaatab ühe õlanuki pealt teise ja vastab rahulikult: “Ei täe, Kirise Mats, mei rahvas ütlesid, et see kasukas pidi mu oma olema, nüüd on sul ka juba sene (selle) kohta ütlemist!”

J. Vahe Hiiu Kassaarest.

Keina mees vaatab poes vikatisid.

Keegi linnasaks tuleb Hiidlase juurde ja ütleb: “Mis sa neist sorid! Meie Mats tõi mineva aasta kõige viimase, oli veel kõige parem!”

“Kas Mats teistega ka niitis?” küsis Keina mees rahulikult.

M. Luu Sulustverest.

Hiidlane tulnud Saarlase juurde ja ütelnud: “Kas tead ka meil käisivad täna ööse vargad! Õnneks juhtusin ise peale! Tõmmasin ruttu püssi ja lasksin teisel vargal püssiga kuue hõlmast läbi!”

Saarlane vasta: “Või kuue hõlmast lasksid läbi ja said varga kätte!”

Hiidlane jälle: “Ei ma varast küll kätte saanud!”

Saarlane küsima: “Kust sa seda siis tead, et sa püssiga kuue hõlmast läbi lasksid?”

Hiidlane vasta: “Meil ei käinudki vargaid!”

J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.

Hiidlane teinud ülevel kõrge mäe otsas taari. Taari astjas olnud kivide peale ülesse seatud.

Taar saanud valmis. Kivid aga hakkanud taari astja all veerema. Taari astjas läinud ümber ja taar jooksnud mäest alla jõkke.

Hiidlane viinud taari astja mäest alla, ajanud jõest vett astjasse ja ütelnud ise: “Noh, taari maik on tal juures ikka!”

O. Schantz Pootsist.

Hiidlane istunud talu taadiga kaevu salvel ja puhunud magusat juttu. Korraga kuulnud pilli häält.

Talutaat aimab, et mesilased peret heidavad, tahab aga Hiidlast narrida ja ütleb: “Nõiad tulevad! Nõiad tulevad! Ennäe, nupumees kõige ees! Põgeneme, põgeneme!”

Hiidlane kohe: “Hai nah naa, kus maas ete joosen?”

Talutaat jälle: “Siin ei aita muud, kui kaevu! Parem elu kui surm! Ma hüppan – “

Ise teinud nagu hüppaks ta.

Hiidlane näeb seda. Ei enam aega mõtelda, saab, mis saab. Hüpab nagu kivi ülevalt alla.

Talutaat jookseb tuppa, toob kartsa, kardab et mees kaevu ära upub.

Hiidlane ronib, ligunud märg, kartsast mööda ülesse ja ütleb ise: “Hai nah naa, hea meel, et surmast peasnud!”

J. Ekemann Tapalt.

Kaks Hiidlast sõidavad silgu koormatega suurel maal. Selge kuu paistab taevast.

Teine ütleb teisele: “Kust see kuu mait siia sai, ta jäi ju meie tua kohta, kui kottu ära tulime!”

Teine vasta: “Tola ikkegi, mis oled? Ega siis üks kuu ole! Neid on ju nagu sääski ja kihulasi taevas!”

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane ja suure maa mees jäänud kõrtsi öömajale.

Suuremaa mehel olnud uur taskus. Õhtul võtnud suure maa mees uuri taskust ja pannud pea alla, et keegi uuri ära ei varastaks.

Öösel kuulnud Hiidlane seltsimehe leivakotis tiksumist. Hiidlane sirutanud käe välja ja pannu tubli vopsu sinna, kus tiksumine olnud. Tiksumine jäänud vait.

Homikul ülesse härgates kiidelnud Hiidlane suure maa mehele: “Ma tegin kat sulle täna ööse head, peletasin kilgi su leba koti kallalt ää!”

Suuremaa mees hakanud uuri vaatama. Uur vigane, ei käi enam sugugi.

J. Neublau Jootmalt.

Suure maa mees küsinud Hiidlaselt: “Kudas teie pool tänavu linad ja kapsad ka kasvasivad?”

Hiidlane vasta: “Jah, kes tegi, see sai ikka kaunisti, aga kes ei teinud, ei saanud ühtigi!”

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane tulnud kroonuteenistusest.

“Kudas peremes sulle ka meele pärast oli?” küsinud teised ta käest.

Hiidlane vasta: “Olen mitut peremeest teeninud. Mõnel oli viis, mõnel kuus, mõnel koguni kümme lehma. Piima sai süüa küll. Nüüd aga teenisin niisugust peremeest, kellel mitte ühtegit kitsegi polnud! Piima ei saanud nähagi!”

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlase lehm tulnud Küündla päeva ajal piima.

Naine toonud igal söömaajal piima lauale.

Hiidlane ütlema: “Leenu, hoia piima! Tead, heina aeg tuleb, siis on piima võtta!”

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane sõitnud suurel maal mööda teed. Tee ääres seisnud hooste karjane, käristi pios.

“Mis riistapuu kat see on?” küsinud Hiidlane.

“See on hobuse pill!” vastanud hooste karjane.

“Mängi kat minu märele ka üks lugu!” ütelnud Hiidlane pilgates.

Karjane pannud käriste vurama.

Oh sa aeg! Mära pannud eest ja takka nii ülesse, et vanker Hiidlasega tuhat taga löönud.

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlase aastane poeg pole käima hakanud.

Hiidlane annud pojale pärmi sisse ja ütelnud ise: “Kui pärm õlut käima paneb ja leiva kergeks teeb, siis piab ta ka mu poja käima panema ja poja jalad kergeks tegema!”

J. Vahe Hiiu-Kassaarest.

Tallinnas küsis kaupmees Hiidlase käest: “Ma olen kuulnud, et Hiidlasi olla mitmet seltsi. Kui palju neid Hiidlaste seltsisid siis õige on?”

Hiidlane vasta: “Neli seltsi! Esimene selts on Vesi-Hiidlased; need käivad kaladega. Teine selts on Eht-Hiidlased; need käivad puuristadega. Kolmas selts on kannatlikud Hiidlased nagu mina, kes kõik ära kannatavad, mis linna herrad räägivad. Neljas selts on Mära-Hiidlased; need kannavad pikki, lõhkise sabaga kuubesid nagu herra ise!”

J. Prooses, Nigula Orust.

Hiidlane võtnud enesele noore naese.

Varsti pärast pulme küsitud hiidlase käest, kudas noorik on ka.

Hiidlane vasta: “Oh tuhat, oleks ma seda teadnud, et ta nii hea on, ma poleks rugist maha teinudki!”

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlane läinud laua kirikusse.

Kirikuherra küsinud :”Ega sa homiku kodu ei söönud?”

Hiidlane vasta: “Ei söönud suuremat ühtigi. 5 viilakat (5 leiva tükki), 7 silakat (silku), kapa teie kapsa leent ja poole pullu pead pistsin ää!”

J. Vahe Hiiu-Kassaarest.

Hiidlased sõitnud kevadel Pärnusse võrgule. Juba paati minnes olnud mehed kõik parajas vimmas. Merel võetud veel juurde.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

Laev