Matthias Johann Eisen - Neljas Rahva nali

A. Kuldsaar Sõrvest.

Korra teinud Hiidlased kaevu. Kaevanud nii sügavale, et vesi vasta tulnud.

Nüüd tahtnud mehed teada saada, kui sügav õige kaev on. Ei ole aga mõõdupuud. Hea nõuu kallis.

Viimaks ütelnud üks: “Meie mehed on kõik kuus jalga pikad. Hakame õige ühe teise otsa kinni ja mõõdame nii kaevu sügavuse ää!”

Teised sellega rahul.

Pandud tugev puu üle kaevu.

Kõige mehekam hakanud puust kinni. Teine hoidnud selle jalust kinni ja nii edasi, kuni mitu meest ühe teise otsas rippunud.

Viimaks hüüdnud esimene: “Pidage mehed, ma sülitan pihku!”

Hakanud sülitama. Seni kukunud kõik mehed kaevu põhja nii mis maa mütsatanud.

J. Neublau Jootmalt.

Hiiu taat läinud laadale sälgu ostma. Mehele müüdud sälu pähä aga vana kronu.

Laadalt läinud mees sepale sälule raudu alla panema.

Sepp värkinud kapja. Kabjast tulnud vanad neenaelad välja.

Hiiu taat ütlema: “Küll on aga see sepp olnud: rautanud vana nii, et naelad varsa kapja ulatanud!”

A. Kuldsaar Sõrvest.

Korra olnud Hiiu Mats maisel maal kraavi lõikamas. Koju mineku aeg jõudnud kätte.

Enne minekut antud Hiidlasele hea töö eest tangu pudru ja piima süüa ja terve leib tee moonaks kaasa.

Hiidlane söönud terve kausi täie pudru ja püti täie piima ära, tänanud siis sööma eest, võtnud leiva kaendlasse, teinud minekut.

Õues kukunud Hiidlase leib kogemata kaendlast maha. Hiidlane tahab leiba maast ülesse võtta, aga võta näpust! Mehe vats tangu pudru täis, ei saa kumardada.

Kudas nüüd leiba kätte saada? Hiidlase nõuu peetud: hakab jalaga leiba enese ees veeretama. Viimaks jõudnud leivaga vana kiviaia jala juurde. Veeretanud jalaga leiva selle peale.

Katsunud siis kõigest jõust veel nii palju kumardada, et leiba kätte saaks.

Suure vaevaga läinud see korda.

Nüüd võtnud Hiidlane leiva uuesti kaendlusse ja hakanud koju poole sammuma.

J. Anger Kihelkonnast.

Hiidlane ehitanud uue sauna ja köögi.

Teised ütelnud Hiidlase naesele: “Mis te enam uute hoonetega teete; olete ju üsna vanad!”

Hiidlase naene vasta: “Vanad neh! Eks teine meist ikka sure! Kus siis matuseks kartuhvleid keedetakse!”

A. Kuldsaar Sõrvest.

Korra kiidelnud Hiidlane teistele: “Küll olid aga mu õnsal äsal hääd rillid! Juhtusin teised ühel õhtul ette panema. Oh sa häldene aeg! Tähed paistnud kut kapa pöhad taeva küljes, kuu kut tõrre põhi!”

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlane võtnud noore naese. Ise läinud suurele maale kraavi lõikama.

Suuremaa mees küsinud: “Mis sa sest naesest enesele suveks võtsid? Ise tuled kodunt ära!”

Hiidlane vasta: “Eks ta aita ka talveks leba teenida!”

J. Anger Kihelkonnast.

Hiidlase naene keetnud leent. Pannud leeme õue jahtuma, ise läinud ära.

Vana Hiidlane näeb: põrsas tuleb, läheb leeme kallale.

Vanamees kohe karjuma: “Tiin ae! Tiin ae! Tule appi! Supp sööb põrsa ää!”

J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.

Hiidlane sõitnud Tallinna.

Õhtu läinud mees suurde saksa poodi ja küsisnud: “Kas teie linna peremees kodu ka?”

Poesellid teinud seda kuuldes suured silmad. Üks küsinud: “Mis sa siis õige linna peremehest tahad?”

Hiidlane vasta: “Noh vaata mulle meest! Kelle käest ma siis lähen öömaja küsima!”

J. Anger Kihelkonnast.

Hiidlane käinud pojaga linnas. Linnas joonud enese purju.

Poeg jäenud vankrile magama. Kukunud vankrist maha, pea jäenud ratta alla.

Kõrtsis kiitnud Hiidlane: “Sest oli hea, et mull raudrattad olivad. Oleksivad puurattad olnud, oleksivad kohe poja pea otsast ära lõiganud!”

P. Rootslane Võnnust.

Korra küsinud Hiidlane suuremaa mehe käest teed.

Suuremaa mees õpetanud: “Mine otsekohe metsa, küll siis isegi toime saad!”

Hiidlane läinud, tulnud aga natukese aja pärast tagasi. Ütelnud siis, et ei mõistnud minna.

“Eks sa siis metsa ei näinud!” küsinud suuremaa mees.

Hiidlane vastanud: “Ei näinud! Seal oli ju palju puid ees!”

J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.

Hiidlased käinud Marti jooksmas. Läinud poodi.

Kaupmees hakanud Mardi-isaga juttu puhuma.

Kaupmees küsima: “Kudas sa täna õhtu nii kurv oled, va isa?”

Isa vasta: “Miks ma ei piaks kurv olema! Tulime Soomest, kõige noorem tütar upus Kõpu otsa ära. Tütrest pole küll suuremat kahju ühtigi, aga “tinasõlukene” jäi tütre ette, sest on suurem kahju!”

P. Rootslane Võnnust.

Korra viinud Hiidlane lapse õpetaja juurde ristida.

Õpetaja küsinud, kus laps on. Mees läinud last õuest sisse tooma.

Laps oli seni aga vankrist maha kukunud.

Mees kohe hüüdma: “Näe hullu, tahab ristimise eest ära põgeneda!”

P. Rootslane Võnnust.

Korra ostnud Hiidlane koorma heinu. Saanud teise Hiidlasega kokku. See kohe küsima: “Kas tahad suurt suitsu näha?”

See tahtnud.

Teine Hiidlane käskinud koorma põlema pista, enne aga hobuse eest ära võtta.

Hiidlane teinud seda viisi! Saanud nii suure suitsu. Vaevaga peastnud veel ree heinte alt ära.

Kodu küsinud naene: “Kuhu heinad jäivad?”

Hiidlane vasta: “Mis heinu sa veel küsid? Kas sa siis suurt suitsu ei näinud?”

P. Rootslane Võnnust.

Korra rääkinud kaks meest hoostest.

Hiidlane juhtunud seda juttu kuulma. Ütelnud kohe: “Teie hobused ei ole midagi minu hobuse kõrvas. Teie ei ütle oma hobusel muud olevat kui jõudu, aga minu ruunal on kondid, nahk, neli jalga, pea, kaks silma, kaks kõrva. Vaat, see on ka hobune!”

J. Sirdnak Narvast.

Muistsel Hiiu naesel olnud Jõulu laupäeval pesu pesta ja vorstid teha.

Naene löönud käega ja ütelnud ise: “Jõulu laupäev pitken päiva! Pea ma need valged virutan, pea ma need vorstid vuristan!”

Ütelnud ja heitnud ise magama. Kui ülesse härganud, olnud ammu juba õhtu pime!

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane läinud pojuga loogu võtma. Söönud heinamaal keskhomikut. Keskhomiku peale heitnud vanamees magama. Ütelnud enne pojale: “Poeg jää sa üles! Kui pili (pilv) tuleb, siis aja kat mind üles!”

Poeg heitnud pikali, jäenud ka magama.

Tüki aja pärast küsinud vana Hiidlane: “Poeg, kas pili kat tuleb?”

Poeg kuulnud läbi une isa küsimist. Vastanud: “Ei tule kat üht!”

Mõlemad põõnutanud edasi.

Korraga tulnud vihm. Hiidlased maast ülesse.

Isa pojaga kurjustama: “Kas ma ei küsinud: kas pili kat tuleb? Sa vastasid: ei tule kat üht! On see kat mära nüüd, kes vett laseb!”

J. Johannes Kõrgessaarest.

Haapsalu mees sõitnud talvel Hiiumaale. Merel olnud väga hea tee. Siiski läinud mehe koorm ümber.

Heltermaa kõrtsis küsinud Hiidlased: “No mis mere tee on ka?”

Haapsalu mees vasta: “Väga hea, aga siiski läks mu koorm ümber!”

Hiidlased küsima: “No kudas see tuli?”

Haapsalu mees vasta: “Üks Vesi-Hiidlane oli oma tubaka pussi tee peale maha visanud. Hobune vedas ree tubaka pussi peale ja – koorm oligi ümber!”

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlase naene läinud aapteeki lehmale rohtu saama: lehm haige, lüpsab punast.

Ütelnud: “Ma olen talle kõik kanged rohud sisse ajanud, aga ei aita midagi!”

“Mis kanged rohud?” küsinud aapteeker.

“Silma kivi, seebi kivi, lõnga õli ja põletamise õli, aga midagi ei aita!”

“Tuli alles andmata!” vastanud aapteeker.

J. Prooses Orust.

Ühe Hiidlase abielu paaril olnud palju lapsi ja ühte lugu sündinud ikka juurde.

Mees hädaldanud: “Mis sa kat teed ää, ei julge enam välja teenistusesse minnagi, pärast naene teeb tua täis, ma’p mahu sissegi!”

J. Prooses Orust.

Hiidlane pandud süü pärast vangi.

Vangis kiidelnud mees: “Olge tänatud, sain leiva otsa! Kodu sõin härgadega vastamisi!”

A. Kuldsaar Sõrvest.

Hiidlane tulnud korra oma puu nõuudega tuttava Saarlase juurde öömajale.

Õhtu toodud liha, kuivatud turska ja kartuhvleid lauale.

Hiidlane söönud liha nii kartuhvlitega et vats veninud.

Peremehel tulnud seda nähes hale meel. Ütelnud: “Võta kala! Katsu, kui head kuivad kalad tuhvlitega on!”

Hiidlane vasta: “Suur tänu soovimise eest! Ma’p hooli siis kalast suuremat üht kui liha ees on!”

Vitsutanud seda üteldes liha edasi.

A. Kuldsaar Sõrvest.

Korra sõitnud Hiidlane hobuse-ronuga mööda sopast teed, koorm enesel vankril.

Hobune väsinud ära, jäänud seisma.

Hiidlane piitsutab hoost ja sõnub: “Oled sa hobuseks hakanud, siis tassi aga peale!”

J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.

Hiidlased olnud Pärnus kala püüdmas. Üks maamees tulnud kala ostma. Pidanud teiseks päevaks ootama jääma.

Hiidlased maameest merele kutsuma.

Maamees vasta: “Ei või tuua. Naesed palusivad kodu kulla keeli: ära mine merele, ehk kukud sisse!”

Hiidlased meelitanud ometi nii kaua kuni mees läinud.

Merel tõusnud kange tuul.

Hiidlased mehe käest pilgates küsima: “Kuule mees, küll sa oled ikka mõne tüki ära teinud, et sinu pärast nii kange tuul tõusis!”

Maamees õhanud kangesti ja ütelnud: “Ei ma muud midagi tea kui et korra kõrtsust mööda läksin!”

Hiidlased naernud ja sõudnud maale.

Randa saades karanud maamees kohe paadist välja. Annud hobusele pihta ja katsunud, kudas koju saanud. Hirmuga unustanud kala ostmise hoopis ära.

Sest saadik pole maamees enam iialgi merele läind.

J. Prooses Orust.

Hiidlane teinud tütrele pulmad.

Pulmade ettevalmistamine võtnud 5 päeva vähem kui nädali ära. Õlut tehtud kaks külimettu vähem kui Tallinna vakk. Muud kraami ja toitu olnud mõõtmata hulk. Pulmapäeval olnud suur, pikk saare laud rahvast ringi, kaks kannu laual, üks tühi, teise sees ei tilkagi.

Kõik olnud purju täis. Sugulased olnud kõik pulma kutsutud, paljalt naise nao vaderi kitse söötja puudunud. Siis polnud ime, et leib otsa lõpenud ja pulmalised pudiga pidanud leppima.