Matthias Johann Eisen - Neljas Rahva nali

A. Kuldsaar Sõrvest.

Korra läinud kaks Hiidlast jalgsi üle jää Saaremaale.

Saaremaa ääres näevad jää peal hülge.

Mehed arvavad va’ hõeluse olevat. Laulnud ja laulnud, mis hirmus, aga vana hõelus ei kao, seisab ikka paigal.

Viimaks võtnud mehed südame rindu, tõmmanud tümikad kätte ja hakanud va’ hõelust õpetama. Peksnud teist paar tundi mööda keret, aga või ep hülge sest hoolib, loivanud aga edasi.

Mehed pidanud juba vanahõeluse eest plehku plagama. Õnneks näinud üht saarlast eneste poole tulevat.

Saarlane löönud korra kepiga vanahõeluse nina pihta, juba vanahõelus valmis.

Hiidlased tulnud kõrtsi ja kiidelnud: “Küll me materdasime va’ hõelust nii et rasv tast üsna joosis! Aga toss ei läinud siisgi välja. Tuli Saarlane, lõi korra kepiga nina pihta, – kohe oli va’ kõhn kärvanud! Küll on need saarlased aga mehed!”

J. Tihkan Nõlvalt.

Hiidlane ja Muhulane juhtunud korra kahekesi Virtsu kõrtsis kokku.

Hiidlane küsinud Muhulase käest: “Kas sina oledki see mees, kes hundi emandale väina peal välja teinud?”

Muhulane vastanud: “Oles va seda teadnud, et see hunt su ema oli, poleks ma temasse puutunud!”

J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.

Hiiu Mats läinud mõisa.

Herra käskinud peremamsli Matsile köögis süüa anda.

Mats hakanud sööma. Herra tulnud kööki.

Herra kohe: “Noh Mats, mis sull siin süüa on ka?”

Mats vasta: “Oi auulik paruni herra! Mull on praegu palju rohkem roogasid laual kui sakstel tuas!”

Herra kohe: “Noh Mats, mis sa räägid! Siin polegi ju nii palju!”

Mats vasta: “Miks ei ole, auulik paruni herra! Vaata, siin on kaks silku risti, see on nummer kümme (= X), leib on üksteistkümnes, vesi kaksteistkümnes, on kokku kaksteistkümend rooga! Eks ole hea summa!”

Herra läinud kohe oma teed.

J. Keller Kõost.

Hunt murdnud Hiidlase koera ära.

Hiidlane varsti ütlema: “Paras talle! Paras talle! Olgu teine kord targem, et ennast enam hundi küüsi ei anna!”

J. Prooses Orust.

Hiidlase naesel olnud kolmikud lapsed.

Hiidlane kiidelnud pärast: “See oli ometi hea, et ma ise juhtusin koju tulema! Muidu oleks naene tuatäie korraga teinud!”

J. Lepa Pärilt.

Hiidlane tahtnud laadalt hoost osta. Küsinud teiste käest, kudas hobuse vanadust ära tunda.

Teised vastanud, et hammastest võib hobuse vanadust ära tunda.

Laadal tahtnud üht hoost osta. Vaadanud hambaid. Lugenud: hobusel 32 hammast.

Hiidlane kohe ütlema: “Ei ma seda osta, see on väga vana, ju 32 aastane!”

Ütelnud ja läinud oma teed.

J. Sikk Voorust.

Hiidlane tulnud puunõuude koormaga laadale. Kõrtsi ees puhanud hoost.

Näinud seal imeliku looma. Küsinud teise mehe käest: “Mis loom see on?”

Mees vasta: “Kits, ikke kits!”

Hiidlane jälle: “Ei tea, mis niisugune piaks sööma ka?”

Mees vasta: “Puid, ikke puid!”

Hiidlane uuesti: “Ei tea, mitu sülda aastas ära sööb?”

Mees vasta: “Tohoo sõkke! Ega ta ju poolikuid ära söö: okse ainult võtab!”

J. Gulsenberg Hallistest.

Hiidlane kiidelnud: “Kui ma noor olin, olin ma rikas mees. Teine tubaka lups seisis teises põses, vana piip veel keskel! Nüüd olen vaeseks jäänud, ep sua ühte tubaka lupsigi enam!”

J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.

Hiidlased olnud Pärnus kalapüüul.

Üks Hiidlane kiidelnud, et tema kaks naela seda hülge liha ära sööb, mis kaks päeva aia ääres päeva paistel seisnud. Nõudnud ainult, et teised talle selle eest toobi viina ostavad.

Teised olnud sellega ühes nõuus. Lõiganud hülge küllest kaks naela liha ära ja annud Hiidlase kätte.

Hiidlane söönud teiste nähes raipe liha ära ja saanud lubatud viina kätte.

Üks maames juhtunud seda söömist pealt nägema. Maamees ütelnud kohe: “Kuule Hiidlane, see on üsna tühi vaev, et siin kala püüad. Sa võid parem luusima minna. Nüüd kevadisel ajal juhtud ikka nii palju tallekesi ja muud raibet aia äärest leidma, et süüa saad!”

J. Neublau Jootmalt.

10 Hiidlast tulnud suurele maale tööle. Läinud Raud-oja kõrtsi sisse. Üks lihuniku sell maganud kõrtsi laua peal.

Hiidlased vaadanud: “Näe kurat magab ka kõrtsi laual! Vaata, puutikuga saapad jalas! Kes ristiinimesel enne puutikkudega saapaid näinud!”

Lihuniku sell kuulnud, et Hiidlased teda kuradiks pidanud. Tahtnud kohe Hiidlaste ahju õige palavaks kütta.

Sellil olnud tiku toos taskus. Hiidlased ei tunnud sell ajal tikkusid veel sugugi.

Lihuniku sell pannud sigari suhu ja tõmmanud siis suu juures tiku põlema.

Hiidlased näinud seda. Eks ole vanapagan: tõmmab hammastest tuld.

Hiidlased tuhat tulist kõrtsi uksest välja. Ei julgenud kümnel verstalgi tagasi vaadata.

J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.

Vanasti olnud Reina kogudus aasta otsa ilma õpetajata.

Siis tulnud üks jutlust pidama. See olnud väga pikk ja peenike.

Pärast küstnud saksad rahva käest: “Noh mis te sest uuest isandast arvate? See tahab meile õpetajaks tulla!”

Üks Kaigutsi vanamees küsinud: “Kelle hoostega see siia toodi?”

Üks saks ütelnud, et Suuremõisa hoostega.

Vanamees vasta: “Pikk tee, tarvis hästi ettevaatlikult tee peal sõita, et tee peal katki ei lähe!”

A. Kuldsaar Sõrvest.

Korra tulnud Hiidlane kõrtsi.

Kõrtsis palju tuttavaid. Igaüks pakkunud Hiidlasele viina, et Hiidlane teda ree peale võtaks.

Hiidlane võtnud viinad vasta ja lubanud ree peale võtta.

Viimaks hakanud Hiidlane sõitma. Regi mehi üleni täis.

Hobune väsinud varsti ära, ei jaksanud enam edasi minna.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.