Коллектив авторов - Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Kommentaarid

Selle lahenduse sätestamiseks tuleks muuta RKLS § 11 ja § 14 lõike 1 punkti 1.

Vt PS kommentaarid 2008, § 60 kommentaar 3.6.1.

Vt RKPJKo 02.05.2005, 3-4-1-3-05, p 14 jj.

Liisuheitmise korda Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel on üksikasjalikult kirjeldatud Riigikogu juhatuse 10.02.2011 otsuse nr 21 „Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valimise kord“ punktides 21–30 (vt lisa 3.2).

Vastavalt RKKTS §-le 89 on Riigikogu liikmel õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile protest ka hääletamise korraldamise, st hääletamise ajal esinenud võimalike seadusrikkumiste kohta. Protest tuleb esitada valimiskomisjonile viivitamata pärast hääletamise lõppemist ning valimiskomisjon on kohustatud selle viivitamata lahendama.

43 Vt nt Vabariigi Valimiskomisjoni 04.04.2011 otsus nr 68 „Riigikogu esimehe valimise tulemuste kindlakstegemine“ (RT III, 06.04.2011, 4) ja Vabariigi Valimiskomisjoni 04.04.2011. aasta otsus nr 69 „Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine“ (RT III, 06.04.2011, 5).

Vt nt Vabariigi Valimiskomisjoni 24.03.2005 otsus nr 5 „Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine“ (otsus on kättesaadav Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel), millega tuvastati, et hääletamistulemuste põhjal ei selgunud, milline kandidaat valiti esimeseks aseesimeheks ja milline teiseks (kandidaadid A. Lipstok ja T. Varek kogusid võrdse arvu hääli), ning konstateeriti, et tuleb korraldada valimise lisavoor.

PSJKS § 37 lõikes 2 kasutatakse väljendit „Riigikogu juhatuse valimised“, kuid RKKTS niisugust väljendit ei tunne. Seetõttu tuleb ka PSJKS-is Riigikogu juhatuse valimisi mõista kui Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisi.

Vrd nt PS § 64 lõike 2 punkt 3 (Riigikogu liikme tagasiastumine) ja § 82 punkt 1 (Vabariigi Presidendi tagasiastumine).

Vrd 14. juulist 2007 kehtetu Riigikogu töökorra seaduse § 8 lõike 1 esimene lause: „Riigikogu liikme omal algatusel Riigikogust lahkumist loetakse tagasiastumiseks.“

14. juulist 2007 kehtetu Riigikogu töökorra seaduse § 8 lõike 1 teise lause järgi pidi Riigikogu liige tagasiastumisel esitama isiklikult kirjaliku avalduse Riigikogu juhatusele, kelle kohustus oli teha see hiljemalt järgmisel täiskogu tööpäeval Riigikogule teatavaks.

Mõneti analoogiliselt on reguleeritud näiteks Vabariigi Valitsuse tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel (PS § 92 lg 1 p 1). Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil (PS § 66) teatab Vabariigi Valitsus oma tagasiastumisest (VVS § 10 lg 1 p 1, RKKTS § 5). Ent ka siis, kui valitsus oma tagasiastumisest mingil põhjusel ei teata, loetakse ta tagasiastunuks ning Riigikogu uue koosseisu esimese istungi päevast hakkavad kulgema uue valitsuse moodustamise tähtajad (vt PS § 89).

Riigikogu kodukorra seaduse eelnõu (1222 SE, IX Riigikogu) seletuskiri.

Vt Asutava Kogu 15.06.1920 vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 33, 42, 43, § 49 lg 1, § 53; Rahvuskogu 28.07.1937 vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 65, 73, § 98 lg 1 (Riigikogu üldkoosoleku juhatus), § 65 lg 1, § 70, § 71 lg-d 2 ja 5, § 78 lg 3, § 79 lg 1, § 82 lg 2, § 94, § 95 lg 1 (Riigivolikogu juhatus), § 65 lg 1 (Riiginõukogu juhatus).

Vt nt Riigikogu 28.04.1921 vastuvõetud kodukorra § 1 jj.

Vt Asutava Kogu 03.07.1919 vastuvõetud kodukorra § 1 jj; Asutava Kogu 15.06.1920 vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 43; Rahvuskogu 03.02.1937 kodukorra § 5 jj;Rahvuskogu 28.07.1937 vastuvõetud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 lg 4, § 46 lg 4, § 65 lg 3, §-d 70 ja 142 (Riigivolikogu Esimees), § 46 lg 4, § 65 lg 3, § 142 (Riiginõukogu Esimees).

Vt nt Riigikogu 19.01.1934 vastuvõetud kodukorra §-d 5 ja 9: „§ 5. Juhatuse võimkonda kuulub: 1) Riigikogu tööde korraldamine; 2) Riigikogu majapidamine; 3) Riigikogu eelarve kavade ja Riigikogu eelarve täitmise aruannete läbivaatamine ja heakskiitmine; 4) muude küsimuste lahendamine, mis käesoleva kodukorra või teiste seaduste põhjal või Riigikogu vanematekogu või Riigikogu Esimehe poolt antud juhatusele otsustada. […] § 9. Riigikogu Esimees on Riigikogu esindajaks. Ta juhatab Riigikogu koosolekuid, hoolitseb korra eest Riigikogu koosolekuil ja täidab muid ülesandeid, mis temale pannud käesolev kodukord või teised seadused.“

Vt Asutava Kogu 03.07.1919 vastuvõetud kodukorra § 7 jj, Riigikogu 28.04.1921 vastuvõetud kodukorra § 10 jj, Riigikogu 19.01.1934 vastuvõetud kodukorra § 18 jj.

Vt Asutava Kogu 03.07.1919 vastuvõetud kodukorra § 7, Riigikogu 28.04.1921 vastuvõetud kodukorra § 10. Riigikogu 19.01.1934 vastuvõetud kodukorra § 18 järgi kuulusid vanematekogusse Riigikogu rühmade esindajad ja Riigikogu esimees.

Majaõigus kujutab endast omandist tulenevate tsiviilõiguste kogumit.

Vt nt Riigikogu juhatuse 12.03.2002 otsus nr 76, millega määrati kultuurikomisjoni aseesimees P. – E. Rummo Riigikogu esindajaks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2002. aasta 13. märtsi istungile, kus vaadati läbi Tallinna Ringkonnakohtu taotlus tunnistada kehtetuks Rahvusooperi seaduse § 20 lõige 2 vastuolu tõttu PS §-ga 146; Riigikogu juhatuse 13.02.2006 otsus nr 73, millega määrati põhiseaduskomisjoni esimees U. Reinsalu Riigikogu esindajaks Riigikohtu üldkogu 2006. aasta 14. veebruari istungile, kus arutati omandireformi aluste seaduse § 7 lõike 3 vastavust põhiseadusele; Riigikogu juhatuse 26.09.2002 otsus nr 325, millega määrati Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna juhataja M. Sepp Riigikogu esindajaks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2002. aasta 1. oktoobri istungile, kus vaadati läbi Tallinna Halduskohtu taotlus tunnistada maksukorralduse seaduse § 28 lõige 4 osaliselt ja selle alusel antud rahandusministri määrused põhiseadusele mittevastavaks.

Riigikogu juhatuse 09.02.2012 otsuse nr 30 vastuvõtmise aluseks oli RKKTS § 13 lõike 2 punkti 2 kõrval ka sama lõike punkt 21, mille järgi Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd muul viisil.