Gerda Kroom - Tervise ja pikaealisuse saladused. 365 idamaist tervisenõuannet

Sool toob välja toidu maitse, parandab toidu seedimist ja reguleerib pärasoole funktsioone.

Must pipar ravib limahaigusi ja tõstab söögiisu.

Punane pipar ravib tuulehaigusi, suurendab kehasoojust ja soodustab head seedimist.

Köömen ravib tuule-, sapi- ja limahaigusi.

Harilik vürtsköömen rahustab tuult, ravib limahaigusi ja seedimatust, on kasulik ka kuumaga kaasnevate kopsuhaiguste puhul.

Vürtside kasulikkus

Koriander on kasulik intensiivse tuule puhul, ravib kuumaga kaasnevaid maohaigusi, limahaigusi ja kustutab janu.

Kurkum on hea mürgituste puhul ja palaviku ajal.

Ingver tekitab soojust, suurendab mao võimet toitu seedida, soodustab söögiisu, ravib tuule- ja limahaigusi.

Kaneel tugevdab mao ja maksa tööd, ravib kõhulahtisust ja tuulehaigusi.

Muskaatpähkel ravib tuulehaigusi ja seedimatust, on parim südamehaiguste puhul.

Kardemon (tavaline) ravib neerude külmust (ebapiisavat tööd) ja tuulehaigusi.

Kardemon (aromaatne, must) parandab mao, põrna ja kõhunäärme ebapiisavat tööd.

Nelk ravib tuulehaigusi ja kurgu kähedust.

Magusad maitseained

Valge suhkur ravib sapihaigusi ning kuuma- ja verehaigusi (põletikuprotsessid).

Pruun suhkur (või siirup) on hea tuulehaiguste puhul, parandab seedimist ja annab neerudele energiat. Ei tasu tarbida puhtal kujul, vaid ainult koos pudru, tee ja võiga.

Mesi ravib lümfihaigusi (ehk enamikku nahahaigustest, peamiselt märgi, paljusid liigesehaigusi, erinevaid turseid). Hea kõhnumiseks, annab peaajule energiat, toetab põrna ja nahka. Kasulik ka siis, kui organismis kombineeruvad kuum ja külm.

Vee omadused ja kasulikkus

Vesi rahustab sappi ja suurendab tuult.

Parim vesi on see, mis voolab puhtas kohas, päikese, kuu ja tuule mõju all. Selline vesi ei tee kahju maole ega kurgule ning hoiab tervist.

Kuivemates paikades on vesi hea ja kerge, niisketes aga halb ja raske. Kõige halvem on vesi neis kaevudes, mis jäävad päikesele, kuule ja tuulele kättesaamatuks, selline vesi on soolane ja sogane.

Vihma- ja jäävesi on jahe, kerge ja pehme, kustutab hästi janu, leevendab haigusi ja muudab selgemaks mõistuse, olles justkui ravimi eest. Kuid tänapäeva ökoloogiat silmas pidades pole vihmavesi enam nii tervislik.

Jõevesi on hea reostamata kuivades paikades, mis päeval soojenevad päikesevalguse toimel, öösel aga jahtuvad kuu- ja tähevalguse mõjul.

Merevesi on küllastunud soolast, see ergutab tuult, sappi ja lima.

Metsavett võib tarvitada ainult keedetult.

Mineraalvee omadused

Raviomadustega mineraalveed, mida võib tarvitada seespidiselt:

√ magusamaitseline vesi ravib tuulehäireid;

√ mõrumaitseline puhastav (lahtistav) vesi ravib sapihäireid;

√ hapul veel on oksendama ajav toime, ravib limahäireid;

√ hapukasmagus mõrumaitseline vesi ravib kroonilisi haigusi, millega kaasnevad kahjustused maos, maksas ja soolestikus;

√ mõrumagus vesi ravib tuule- ja sapihaigusi;

√ mõruhapu vesi ravib lima- ja sapihäireid:

√ magushapu vesi ravib lima- ja tuulehäireid.

Vee kasulikkus

Jahe voolav vesi kõrvaldab peapöörituse, minestuse, iivelduse, mürgituse, pohmeluse, kõrge kehatemperatuuriga kaasneva sapi või vere ülekülluse, väsimuse, janu ning keha liigse tüseduse.

Keedetud vesi soodustab seedimist, ravib limast tingitud kõhupuhitusi, värsket külmetust ja nakkuslikku kuumust. Kui aga keedetud vett säilitatakse kauem kui üks ööpäev, siis ergutab ta tuult, sappi ja lima.

Kui on vaja vett keeta selleks, et muuta ta joogikõlblikuks, tehakse seda teatud kindlal moel:

√ suvel ja talvel, aga ka ühtlase niiskusega paikades keedetakse vett nii, et 2/3 lastakse ära aurata ja jäetakse järele vaid 1/3 kogusest;

√ kevadel ja niiskes paigas, kus vesi tõstab põhjast sadet, keedetakse vett nii, et 3/4 lastakse ära aurata ja jäetakse järele vaid 1/4 kogusest;

√ sügisel ja kuivades paikades, kus vesi on kerge, aurutatakse vett seni, kuni jääb järele 1/2 kogusest.

Riisitoitude toime

Vedel riisipuljong hajutab haiguse riismeid, normaliseerib seedimise, tasakaalustab keha funktsioone, kustutab janu, viib tuule, sapi ja lima tasakaalu, suurendab mao võimet toitu seedida ja muudab kanalid seestpoolt paindlikeks.

Paksem riisipuljong tõstab mao võimet toitu seedida, kustutab nälga ja janu, taastab tasapisi nõrgenenud keha ja kõrvaldab gaasidest tingitud kõhukinnisuse.

Riisipuder peatab kõhulahtisuse, tõstab söögiisu ja kustutab janu.

Need riisikeedused on head kõhulahtisusest tingitud kurnatuse korral.

Ravieesmärkidel tuleb riisi keeta veega ja lisada vürtse (ingver, pipar jmt). Kui keeta riisi liha-puljongi või piimaga, on ta raske ja halvasti seeditav.

Praetud riis (või riisi popkorn) peatab kõhulahtisuse ja aitab luumurdudel paraneda.

Teraviljasupid

Poolküpsetest teraviljadest keedetud supp tekitab kõhukinnisust ja aeglustab mao tööd, mistõttu see on kahjulik.

Kui teri pisut praadida, on neid kergem seedida.

Külmad, veidi praetud odraterad suurendavad füüsilist jõudu, aga jahuks jahvatatuna ja klimpidena keedetuna muutuvad nad kergeks ja hästi seeditavaks.

Kergelt praetud odraterad koos kuuma vee, tee või veiniga on kergesti seeditavad, nad soodustavad kõhnumist ning kõrvaldavad tuule, sapi ja lima puudused.

Lihapuljongid taastavad kurnatud keha, pakuvad füüsilist rahuldust ja ravivad tuulehaigusi.

Toidu säilimise tähtajad

Veega valmistatud toite (supid, pudrud jt) ei tohi säilitada üle ühe ööpäeva, ka mitte külmkapis, sest muidu muutuvad nad raskesti seeditavaks ja pärsivad mao tööd.

Leib, saiakesed ja vormiroad on tahked toiduained, neid küpsetatakse, seega võib neid ka kauem säilitada.

Tooreste aed- ja puuviljade omadused külmas hoituna praktiliselt ei muutu. Toore külmutatud liha omadused muutuvad pärast mitu kuud kestnud säilitamist soojemaks ja seepärast pole see kahjulik.

Toitumine kevadel ja sügisel

Kevad (aprill-mai). Talvest on loodusesse jäänud külm, väheliikuva eluviisi ja külma tõttu on inimkehasse kogunenud lima. Kevadel lima valguse ja soojuse mõjul sulab, tekitades limahaigusi. Sel perioodil on hea mõru, kõrvetava ja parkiva maitsega, kore ja kerge toit: vana oder, mesi, keedetud vesi, ingverikeedus, vürtsid, laagerdunud vein.

Sügis (oktoober-november). Suve vältel koguneb sapp, mis sügisel «ärkab». Seepärast on nüüd kasulik magusa, mõru ja parkiva maitsega, omadustelt jahe toit ja jook: riis, oder, kaunviljalised, mesi, valge suhkur, piim, hapupiimatooted.

Ei sobi rasvane toit, seesamiõli, alkohol.

Toitumine suvel

Varasuvi (juuni-juuli). Sel perioodil kaotab organism tugeva päikesekuumuse tõttu oma jõudu. Pole tingimata vaja palju süüa, pigem peab toit olema kerge, jahe ja õlirikas, samuti on vajalik tunnetada magusat, mõrult parkivat maitset. Sobivad hästi keedetud riis, piim, värske või, sea-liha, hapupiimatooted, keedetud ja jahutatud piim koos suhkruga ning veega lahjendatud alkohol.

Hilissuvi (august-september). Maa auramine, tuul ja vihmadest tekkinud sogane vesi võivad kahjustada toidu seedimist. Sel perioodil sobivad hapu, soolase ja magusa maitsega kerged, soojad ja õlirikkad toidud ning toiduained: praetud oder, praetud riis sulatatud võiga, kanaliha, aprikoosid, rosinad, virsikud, kirsid ja pähklid.

Toitumine talvel

Varatalv (detsember-jaanuar). Sel ajal on nahapoorid külma tõttu sulgunud. Kuna seedimise kuumus on tugev, tuleb korralikult toituda. Kui tarvitada toitu ebapiisaval hulgal, siis keha mandub. Eelistatud on hapu, soolase ja magusa maitsega soe, õlirikas toit: lihapuljong, lamba-liha, sulatatud või, rasvad, kondipuljong ja kange alkohol.

Hilistalv (veebruar-märts). Neil kuudel on poorid kehas suletud ning kehasse koguneb lima. Süvenevad kõik eelmiste kuude omadused, seega olgu toit sama rammus ja soe.

Sel perioodil on kahjulik nälgida, lasta aadrit ja liigselt jahtuda.

Mõned toitumisreeglid

Pärast sööki peab magu olema täis: pooleldi tahket toitu, veerandi jagu vedelikku ja veerand peab jääma täitmata, et jääks ruumi seedimisele.

Pärast sööki on vaja juua piisavas koguses vedelikku, et saada toidust rahuldust. Kuid hääle käheduse, bronhiidi, üldise külmetuse ja haiguste korral, mis lokaliseeruvad kaelast kõrgemale, on kohe pärast sööki kahjulik juua.

Liha kõrvale tuleb juua veini söögi ajal või pärast seda, kui magu seedib nõrgalt toitu.

Seedimatuse ja pundunud kõhu puhul on väga kasulik juua pärast sööki keedetud kuuma vett.

Kehakaalu muutused

Neile, kes soovivad kehakaalu tõsta, on kasulikud vein ja piim meega. Head on valget värvi toiduained (piim, hapukoor, riis, suhkur, valge siirup jne).

Kehakaalu langetamiseks soovitatakse tarvitada vedelikku enne sööki, pärast sööki tund aega mitte juua. Kasulik on juua sooja vett koos vähese meega.

Kui juua vedelikku söögi ajal, siis kehakaalus see ei peegeldu.

Kui süüa vähe, ei muuda see kehakaalu ega suurenda füüsilist jõudu, kuid süvendab kõiki tuulehaigusi.

Kui süüa liiga palju, suurendab see lima, tekitab seedimatust ning blokeerib tuule funktsioone, seedimissoojus (toidu seedevõime) nõrgeneb ja kolm energiat (tuul, sapp ja lima) muutuvad erksamaks.

Nälgimine

Nälgimine tugevdab tervist, tõstab immuunsust, väljutab jääkaineid, puhastab verd, muudab normaalseks organismi sisefunktsioonid, tõstab vastupanuvõimet haigustele, soodustab siseelundite vastastikust abi. Kuid nälgimist ei või kasutada sugugi igaüks.

Kui inimene tunneb nõrkust või viibib haiguse ägedas faasis, siis nälgida ei tohi.

Tuleb arvestada, et nälgimiseks on kõige soodsamad teatud kuud aastas. Suvel ei tohi nälgida. Kõige parem aeg selleks on hooajavahelised kuud (märts, aprill, mai, oktoober, november), kuna sel ajal viibib inimorganism loodusega tasakaalus.

Sõltuvalt haigusest on nälgimiseks väga palju erinevaid mooduseid. Parem on valida endale sobiv moodus koos selle ala spetsialistiga.

Paast

Paastuda ja nälgida on kasulik neile, kelle puhul võib täheldada lima üleküllust, keskmiselt kasulik on see sapi ülejäägi puhul ja kahjulik neile, kel on ülekaalus tuul.

Nälgimine on kasulik seedimatuse, röhitiste ja täiskõhutunde korral pärast sööki.

Nälgimist (lima tüübile) on täiesti võimalik ühitada tööga, nälgida on parem puhta keedetud veega või keedetud veega, millele on lisatud vähesel hulgal sidrunimahla liigsest limast vabanemiseks. Nälgida soovitatakse mitte üle kolme päeva.

Parim aeg nälgimiseks on kevad, mil organismis on palju talve jooksul kogunenud lima. Samuti on soodne sügise ja talve vaheline periood, kui kõik jääb looduses soiku. Talvel on kahjulik nälgida, sest siis kaovad jõud ja kehasoojus.