СтаВл Зосимов Премудрословски - PÄEVAL. Humoorikas tõde

– Aga kuidas nad sinna jõudsid?

Olles viinud meid järgmisse politseijaoskonda, käskis valveteenistuse ametnik meil oma jõugu kinni panna ahvimajas, kus kaks türkmeest ja talvel riietatud kole ja haisev kodutu schmuck juba klounisid, ehkki kuumus oli üle parda pluss kolmkümmend ja ta kandis ka talvemütsi. Ja ta ütleb nõudmata, et hommikul on kalapüügist külm ja ta kraabib kas jalanõusid ära võtmata kas abaluude, siis tuhara, siis kaela, siis kaenla või talla, siis kubemesse ja muudesse kohtadesse. Ja see on tõsi.

Tõime Fiona puuris kaenlaalusesse ja panime ta ootepinki. Ta läks tagasi oma selga ja norskas, avades suu kõige jaoks, mida ma ei soovi, millest sülg aeglaselt välja voolas ja segi läks, habemekarva ja vuntsidega paisunud. Limale küürutades olid kärbsed kleepuvad, nagu sääskede mürgine kärbsepaber. Serafim ragistas istudes. Ja üritasin raha jäänuseid peita talla sisse, kus mul oli sisseehitatud rahakott-vahemälu. Äkitselt avati rest ja kõige tervislikum, arvatavasti kogu siseasjade keskametist, läks sisse, android püstoliga õlale. Ta uuris aeglaselt, silmi süües, jalas, kui kotkas eri vanuses Aasia kaksikutele pilgu pistis, kleepusid nad juba eestkostja silmadest seina poole, avades kitsa silmapilu viie rubla mündini, kutsusid meie õpilasi ja vaatasid magavat Fionat, mis selleks ajaks ringles suus kärbeste moodi sümboliga, mis meenutas tornaado lehtrit. Serafim avas vasaku silma ja ütles:

– ülem, lõpetage ta ära! – ja baaris töötavad isikud ei pritsinud ringi sülge, naerdes. Punane kaelus raudrüüdes rahulikult, krigistades kaelalüli luudega, pööras pead, mitte pungil ega falsetto, see tähendab, et väikese tüdruku häälel puhus ta üles:

– Sina, tark mees, asjadega kaasas.. Kiire!!

Seraphim raputas aeglaselt pead, et oma õpilastega eestkostja silmad kinni püüda, tõusis aeglaselt püsti ja lahkus sõidust.

– nimi. – küsis valveametnik.

– mina?! Isa Serafim! – vastas vana munk uhkelt ja silitas habet.

– Ma ütlesin, täisnimi!! – saabus valveametnik. – või minna kolmeks päevaks kaamerasse.

– karja Sergei Baituleuovitš. – kutsus solvavalt tema nime ilmalikuks seeraviks. – ma kirun seda. hõiskas ta.

– Mis?? – küsis politseinik.

– Ma ütlen, et kandsin seda nime pikka aega, enne tonse ja tsölibaadi õhtusööki. kuulutas ta ja susises uuesti. – ma kirun seda.

– Praegu sõidutan sind klubiga jalgade vahele. – naeris teine, seistes pühaku isa seljal. – Täpselt nii, nüüd on juba öö käes?!

– Hommikul – kariloomad ja õhtul.. – lisas tema kõrval istudes.

– See pole nii, ma olen juba kakskümmend aastat truu olnud. – Mul hakkas valutama nagu lapsel, kelle kommid ära viidi.

– Hei, Seraphim, ta on punane kaelus..

– Ta on Chikatilo. – Pärast katkestamist lisas ta tervisliku kopika.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.